Igal aastal maailma kopsuv�hk tapab miljoneid elusid. Protsent kopsuv�hk on 60% k�ikidest v�hijuhtudest. Ukraina Venemaa jagab teise koha Euroopas suremus v�hki. Meie riigis, iga 100 tuhat inimest on 347 surmajuhtumit. Pahaloomulised kasvajad hingamiselundite on esimene surmap�hjus v�hki meestel.
Hingamisteede - k�ri, hingetoru, bronhid ja kopsud. Enamasti on kopsuv�hk.
Pahaloomulised hingamisteid
Kopsuv�hk on nii levinud, sest peaaegu k�ik pahaloomulised kasvajad metastaseerunud teistesse elunditesse on kopsu (l�bi haiguse hotellis). Pahaloomulised kopsudesse jagatud kasvajakoes bronhide ja kopsude kasvajad.
Lung pahaloomuliste kasvajate
Kopsuv�hk on:
- Central (kasvajad bronhide, raske tuvastada, et sageli tekib);
- perifeersed (kasvajad kopsus, kogenud arst kergesti m�rgata neid x-ray);
- pnevmoniepodobnoy vormid (sama s�mptomite kopsup�letikku ravitakse sageli nagu kopsup�letik, ja alles siis teate kasvajad);
- ebat��piliste (luu, maksa jne - puuduvad s�mptomid kopsuv�hk ja selle metastaasid teistesse elunditesse);
- metastaatilise (arendatud kopsumetastaasides primaarsest kasvajast teise keha).
Kuidas haigust
Pahaloomuline kasvaja kopsus algstaadiumis on v�he s�mptomeid, kuid selgesti eristatavad r�ntgen�lesv�tetel.
- sagedasemad s�mptomid on omased k�ikidele v�hiliikide: n�rkus, higistamine, kaalulangus, isutus, palavik;
Hilisemates etappides avalduvad s�mptomid:
- p�hjendamatu k�ha, m�nikord kollakasroheline lima;
- �hupuudus;
- valu rinnus.
Kasvaja v�ib asuda rinnakelme (koorega kopsud).
S�mptomid pleura kasvajad:
- �hupuudus;
- valu rinnus v�i teatud punkti rinnaku;
- kuiv k�ha;
- raskustunne rinnus;
- palavik.
P�hjuste pahaloomulised kasvajad hingamisteid:
- eelsoodumus (kui keegi nende juba haige haiguse v�i patsiendi juba kasvajate arv);
- krooniline kopsuhaigus (bronhiit, tuberkuloos, kopsup�letik);
- keskkonnaohud (�husaaste, tolm, t�� ohtlike ainetega);
- tubaka tarbimine (suitsetamine).
Diagnoos pahaloomulised kasvajad
Meetodit, mis v�imaldab t�pselt tuvastada v�hi hingamiselundite ei eksisteeri. Diagnostiliseks kasutamiseks:
- fluorograafia (tuleks teha igal aastal), kui on tekkinud kahtlus haiguse patsient saadetakse:
- R�ntgen kopsude (�ksikasjalikuma pildi kopsud);
- R�ntgentomograafia (teadus probleemi ala);
- bronhoskoopia (uuring bronhilimaskestalt).
Nagu iga teine v�hk,�kopsuv�hkon 4 kraadi:
- �ks: kasvaja kopsus ei ole suurem kui 3 cm, v�i bronhide Samasse lobe ilma metastaasid;
- Kaks: kasvaja kopsus kui 3 cm, hakkab kasvama rinnakelme (membraani kopsu), h�lmab bronhi;
- Kolm: kasvajad liiguvad k�lgnevatel struktuuridel, metastaaside l�mfis�lmed l�hikonnas;
- Neli: kasvaja v�ib kasvada l�hedal elundite, nagu s�da.
Kasvajate raviks hingamisteid:
Kustuta - ainuke ravi, mis v�ib vabaneda kasvaja. Esimeses etapis eemaldatakse lobe, kus kasvaja. Teisel - eemaldada kogu kopsu. Lisaks kopsu osad saab kustutada naabrid, mis v�iks samuti olla nakatunud. Kui eemaldamine ei ole v�imalik, keemiaravi kasutatakse, kuid see ei ole alati v�imalik haigeid: kasvajad rinnakelme on tundetu ravimid, vaid pigem kopsuv�higa saab ravida edukalt.
Prof�laktika
Mittesuitsetaja v�hi esinemus on palju v�iksem kui suitsetajate. Et v�ltida edasij�udnud pahaloomuliste peaksid hoolikalt j�lgima oma tervist ja teha fluorograafia igal aastal.